Artišokk tekitab segadust: mida sellest süüakse ja kuidas seda valmistada?
Kõige hinnatum osa on õisiku lihakas põhi ehk artišokisüda. | foto: ShutterstockArtišokk võib esmapilgul tunduda rohkem ilutaime kui toiduna. Tegelikult peidab suur roheline õienupp enda sees hinnatud delikatessi. Mida artišokist süüakse, kuidas seda valmistada ja kas seda Vahemere maade taime saab kasvatada ka Eesti aias?
Harilik artišokk on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim, mis meenutab välimuselt ohakat. Söögiks kasutatakse selle veel avanemata õienuppu. Kui nupp korjamata jätta, avaneb sellest suur lillakas õis.
Artišokki ei maksa segi ajada maapirniga, mida inglise keeles nimetatakse Jerusalem artichoke. Need on erinevad taimed.
Mida artišokist süüakse?
Tervet artišokki ära ei sööda. Kõige hinnatum osa on õisiku lihakas põhi ehk artišokisüda. Suuremate artišokkide puhul süüakse ka soomusjate lehtede pehmet ja lihakat alumist osa.
Südame kohal asub karvane kiht, mida inglise keeles nimetatakse choke’iks. See eemaldatakse enne südame söömist.
Suure artišoki võib keeta või aurutada pehmeks. Seejärel tõmmatakse lehed ükshaaval küljest ning nende lihakas alumine osa kraabitakse hammastega ära. Pärast lehtede ja karvase keskosa eemaldamist jõutakse artišokisüdameni.
Väiksemaid artišokke saab ka röstida, grillida või pannil küpsetada. Artišokisüdameid kasutatakse salatites, pastaroogades, pitsadel ja dipikastmetes.
Kas artišokki saab Eestis kasvatada?
Jah, saab, kuid meie kliimas vajab taim veidi rohkem tähelepanu. Artišokk armastab soojust ja pikka kasvuperioodi, mistõttu tasub seemned külvata toas juba hilistalvel või varakevadel.
Noored taimed istutatakse välja pärast tugevama öökülmaohu möödumist. Enne õue istutamist tuleb neid järk-järgult välitingimustega harjutada.
Kasvukohaks vali võimalikult soe, päikeseline ja tuulte eest kaitstud paik. Muld peaks olema viljakas ja hästi vett läbilaskev. Kuna artišokk kasvab suureks, tasub taimede vahele jätta umbes 75–90 sentimeetrit.
Kuival ajal vajavad eriti noored taimed kastmist.
Kas esimesel aastal saab juba artišokke süüa?
Sellega ei tasu kindlasti arvestada. Seemnest kasvatatud artišokk võib esimesel aastal küll õienuppe moodustada, kuid mitmeaastase taimena kasvatades soovitatakse need eemaldada, et taim saaks energia suunata tugeva juurestiku kasvatamisele. Tavaliselt hakatakse saaki koristama teisest suvest.
Seetõttu tasub Eestis artišokki kasvatades valida ka meie tingimustesse võimalikult sobiv sort ja arvestada, et saagi saamine sõltub nii sordist, kasvukohast kui ka ilmast.
Millal artišokk ära korjata?
Söögiks mõeldud artišokk korjatakse enne õie avanemist. Õienupp peaks olema saavutanud täissuuruse, kuid selle soomused peavad olema veel tihedalt koos.
Liiga kauaks taimele jäetud nupp hakkab avanema. Kui artišokki süüa ei soovita, võib selle aga rahulikult õitsema jätta – suure lillaka õiega taim on ka väga dekoratiivne.
Kas artišokk elab Eesti talve üle?
Artišokk on mitmeaastane taim, kuid Eesti talv võib talle olla raske. Ohtlikud on nii tugev külm kui ka liigniiske ja halvasti vett läbilaskev pinnas.
Talvitumist võib proovida soojas ja kaitstud kasvukohas. Sügisel tasub taime juureala katta paksu kuiva multši, põhu või muu soojustava materjaliga. Eriti tundlikud on noored taimed oma esimesel talvel.
Kindlust, et artišokk Eesti talve üle elab, siiski pole – palju sõltub sordist, kasvukohast ja konkreetsest talvest.
Artišokk pole seega ainult Vahemere maade köögivili. Eesti aias nõuab selle kasvatamine veidi rohkem kannatlikkust, kuid päikeselises ja soojas kasvukohas tasub proovida. Ja isegi kui suurt saaki ei tule, on hõbehallide lehtede ja lillakate õitega artišokk aias efektne taim.
