Eesti aiapidajaid hoiatatakse uue ohtliku võõrliigi eest
Obama nungara. | foto: ShutterstockPõhjamaades on leitud uus ohtlik võõrliik, kes võib sattuda ka Eestisse. Tegemist on ooker-röövlamelanega (Obama nungara), keda on viimase kahe aasta jooksul avastatud nii Rootsis kui ka Soomes. Eestis seda liiki seni teadaolevalt leitud ei ole, kuid selle siiajõudmist peetakse võimalikuks eelkõige koos välismaalt toodud potitaimede, mulla, komposti ja muu istutusmaterjaliga, hoiatab Kliimaministeerium.
Inimesele ooker-röövlamelane otsest ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada tõsist kahju mullaelustikule. Lameuss toitub vihmaussidest, tigudest, nälkjatest ja teistest mullaselgrootutest, kellel on oluline roll mulla viljakuse, struktuuri ja toitainete ringluse säilitamisel. Nende arvukuse vähenemine võib omakorda mõjutada nii mulla tervist kui ka elurikkust.
Täiskasvanud ooker-röövlamelane on umbes 5–8 sentimeetri pikkune ja ligikaudu 5 millimeetri laiune. Tema keha on lame ja läikiv, mõlemast otsast teravnev. Selg on pruunikas ning sageli tumedate pikitriipudega, alakülg aga hallikasbeež. Kõige aktiivsem on loom hämaras ja öösel ning peidab end tavaliselt niiskete pottide, kivide, lehtede ja muu varjulise materjali alla. Kontrollimisel võib abi olla pealambist, sest nii loom kui ka tema limajäljed peegelduvad valguses hästi.
Kõige tähelepanelikumad peaksid olema aianduskeskused, haljastusettevõtted ning aiapidajad, kes ostavad või toovad sisse välismaist istutusmaterjali. Enne taimede istutamist tasub üle vaadata nii poti välispind, põhi ja alus kui ka juurepall, sest just seal võib võõrliik peituda.
Kui leitakse lameuss, kes võib olla ooker-röövlamelane, soovitatakse taime, mulda ega looma leiukohast mitte edasi liigutada. Leiust tuleks teha fotod, loom paigutada kindlalt suletavasse anumasse ning hukkamiseks sügavkülma. Kahtlast materjali ei tohi visata komposti ega loodusesse. Leiust tuleks teada anda loodusvaatluste andmebaasi või PlutoF Go mobiilirakenduse kaudu.
Ekspertide sõnul on selliste invasiivsete liikide puhul kõige olulisem varajane avastamine. Mida kiiremini võimalikust leiust teavitatakse, seda suurem on võimalus takistada liigi levikut ning kaitsta Eesti mullaelustikku ja looduskeskkonda.
