Kuivanud hortensiaõisikud: lõigata sügisel või jätta talveks põõsale?

Aedhortensiat võib lõigata nii hilissügisel kui ka kevadel

Eesti aedades levinud aedhortensia (Hydrangea paniculata) õitseb sama aasta uutel võrsetel. Seetõttu ei pea kartma, et hilissügisel põõsast lõigates eemaldad järgmise suve õiepungad.

Aedhortensiat võib lõigata hilissügisel või varakevadel enne pungade puhkemist. Kui sügisel pole soovi põõsast lõigata, võib kuivanud õisikud rahulikult talveks alles jätta ja teha lõikuse kevadel.

See tähendab, et sügisene lõikus pole kohustuslik, kuid see pole ka vale.

Kui põhiline lõikus jäetakse kevadesse, võib seda teha siis, kui suuremad külmad on möödas, kuid pungad pole veel puhkenud. Gardesti soovituse järgi jääb sobiv aeg Eesti oludes tavaliselt märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani, sõltuvalt ilmast.

Aedhortensiat ei tasu igal aastal päris maapinnani maha lõigata. Põõsa vanem puitunud oksastik aitab kanda uusi võrseid ja suuri raskeid õisikuid. Kui soovitakse madalamat põõsast ja suuri õisikuid, võib eelmise aasta võrsetele jätta umbes 2–3 pungapaari. Kergem lõikus jätab põõsa kõrgemaks ning õisikuid võib tulla rohkem, kuid need on tavaliselt väiksemad.

Puishortensiat võib samuti lõigata hilissügisel või kevadel

Puishortensia (Hydrangea arborescens), mille üks tuntumaid sorte on 'Annabelle', õitseb samuti sama aasta uutel võrsetel. Seetõttu võib ka seda lõigata hilissügisel või varakevadel.

Puishortensia talub aedhortensiast tugevamat lõikust. Gardest soovitab jätta maapinnast umbes 15–30 sentimeetri kõrguse puitunud aluse ehk 2–3 pungapaari.

Kuigi puishortensia talub ka päris madalat lõikamist, ei pruugi igal aastal maapinnani lõikamine anda kõige tugevamat põõsast. Uued võrsed võivad kasvada pikaks ja pehmeks ning suured vihmamärjad õisikud võivad need suvel maha painutada.

Ka puishortensia kuivanud õisikud võib soovi korral talveks alles jätta.

Suurelehise hortensia puhul ole ettevaatlikum

Suurelehise hortensia (Hydrangea macrophylla) puhul ei saa kasutada sama lõikamisvõtet nagu aed- ja puishortensial.

Paljud suurelehised hortensiad õitsevad eelmise aasta võrsetel. See tähendab, et tugev tagasilõikus võib eemaldada juba moodustunud õiepungad ning põõsas võib järgmisel suvel õiteta jääda.

Seetõttu tasub suurelehise hortensia kuivanud õisikud pigem talveks alles jätta. RHS soovitab need eemaldada varakevadel, lõigates varre tagasi esimese tugeva ja terve pungapaarini. Vanad õisikud aitavad talvel nende all olevaid õrnu pungi mõnevõrra külma eest kaitsta.

Suurelehise hortensia puhul kehtib seega lihtne põhimõte: pigem lõika vähem kui liiga palju.

Kas kuivanud õied võib sügisel lihtsalt ära lõigata?

Aed- ja puishortensia puhul võib. Kuna mõlemad õitsevad sama aasta uutel võrsetel, ei kahjusta vanade õisikute eemaldamine järgmise aasta õitsemist.

Samas pole seda vaja tingimata teha. Kuivanud hortensiaõisikud võivad härmatise ja lumega olla talvises aias dekoratiivsed ning need võib eemaldada koos põõsa kevadise lõikusega.

Suurelehise hortensia puhul on parem olla ettevaatlikum ja jätta vanad õisikud võimalusel kevadeni alles.

Kui sa ei tea, milline hortensia sul kasvab, ära lõika tugevalt

Kui hortensia liik pole teada, on kõige turvalisem sügisel tugevast lõikusest loobuda.

Kevadel võib eemaldada kuivanud õisikud, kuid enne põhjalikumat lõikust tasub kindlaks teha, millise hortensiaga on tegemist. Nii ei teki ohtu lõigata kogemata ära võrseid, millel pidid arenema järgmise suve õied.

Millal siis hortensia õied ära lõigata?

Kõige lihtsam on meeles pidada kolme reeglit.

Aedhortensia: kuivanud õisikud ja põõsa võib lõigata hilissügisel või varakevadel. Sügisene lõikus pole kohustuslik.

Puishortensia: samuti võib lõigata hilissügisel või varakevadel ning taim talub üsna tugevat lõikust.

Suurelehine hortensia: ära sügisel tugevalt tagasi lõika. Kuivanud õisikud on üldjuhul mõistlik jätta talveks põõsale ja eemaldada kevadel esimese tugeva pungapaari kohalt.

Allikad: Gardest, Royal Horticultural Society (RHS)

Loe ka: Kolm avastusväärset hortensiat 

Hortensiad – uhked pilgupüüdjad. Milliseid sorte võiks kasvatada?