Multšida või pigem mitte?

Tiina Lang

Shutterstock

Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.

Laen...

Artikli märksõnad: aed, taimed, peenar, multš

Sarnased artiklid

Lillepeenra väike täht, kes särab koos päikesega

Spargli värvus oleneb agrotehnikast ja korjamisajast.

Kasvata spargel oma aias! Roheline või valge?

Kujunda sinimustvalge lillepeenar

Algajal aednikul on ehk õigem esialgu peenrasse valida tavalisi, üsna leplikke taimi.

Silmatorkava kujuga püsilillepeenar. Kõrgekasvulised püsikud

Multš on looduslik materjal ja selle värvitoonid sobivad kokku taimede rohelusega.

Mitu head põhjust multši ja kivide kasutamiseks

Lehtkapsast kasvatatakse nii ilu pärast, kui ka vitamiinirikka köögiviljana.

Säbarlehine sügiskaunitar pakub peenral võrratut silmailu. Lisaks on ta väga toitaineterikas

Põhumultšised peenrad on hea elupaik ka paljudele kasulikele putukatele.

Mis saab multšimisel valesti minna?

Karulauk on üsna aeglase kasvuga, puhmik laieneb visalt.

Kasvata karulauku kodupeenral

Saepuru jt puidujäätmeid võib ohtralt kasutada vaarikate multšiks.

Saepuru, puidulaastud ja –hake mulla omaduste parandajana

Iiris on risoomidega püsik. Taim kasvab keskelt äärte poole ja sageli moodustuvad sellel surnud keskosad. Kui taim on keskelt surnud ja tühi, vajab ta jagamist.