Multšimine – laisa aedniku päästerõngas. Kuidas hoida umbrohi ja niiskus kontrolli all?

Stabiilsem niiskusrežiim toetab juurestiku arengut ja vähendab taimede stressi kuumaperioodidel. Seetõttu kasutatakse multši laialdaselt nii iluaianduses kui ka köögiviljakasvatuses.

Multši mõju umbrohule

Umbrohu kasvu pärssimine on üks multšimise peamisi eeliseid. Kuna multšikiht blokeerib valguse jõudmise mullapinnale, on umbrohuseemnete idanemine ja kasv oluliselt raskendatud. Paljud umbrohuliigid vajavad idanemiseks valgust ning multš loob nende jaoks ebasoodsad tingimused.

Samal ajal ei kõrvalda multš umbrohtu täielikult, eriti mitmeaastaseid taimi, millel on tugev juurestik. Seetõttu peetakse multšimist pigem umbrohu kasvu vähendavaks kui täielikult välistavaks meetodiks.

Milliseid multše kasutatakse?

Kõige levinumad orgaanilised multšid on puiduhake, koor, kompost ja niidetud muru. Need lagunevad aja jooksul ning parandavad mulla struktuuri ja huumusesisaldust. Anorgaanilised multšid, näiteks killustik või geotekstiil, ei lagune, kuid ei paranda ka mulla viljakust.

Valik sõltub taimedest ja eesmärgist. Köögiviljaaedades kasutatakse sagedamini orgaanilist multši, iluaedades aga ka dekoratiivseid kivimultše.

Millele tuleb tähelepanu pöörata?

Kuigi multšimine on üldiselt kasulik, on oluline vältida liiga paksu kihi teket. Liiga paks multšikiht võib piirata õhu liikumist mullas ja soodustada liigset niiskust, mis ei pruugi sobida kõigile taimedele.

Samuti tuleb jälgida, et multš ei puutuks otseselt vastu taimede varsi, sest see võib soodustada mädanikku ja kahjurite levikut.

Seega on multšimine praktiline aiandustehnika, mis aitab hoida mulla niiskust, vähendada umbrohu kasvu ning parandada taimede kasvutingimusi. Õigesti kasutatuna on see lihtne viis vähendada kastmisvajadust ja aiatööde hulka, säilitades samal ajal mulla tervise.

Loe ka: Kuidas multš su aiale kasulik on 

Multšida või pigem mitte?