Sügisene linnuränne: miks mõned linnud lahkuvad ja teised jäävad?

Kui sügisel ilmad jahenevad ja päevad lühenevad, hakkavad paljud linnud valmistuma rändeks. Pääsukesed, kärbsenäpid ja käod lahkuvad Eestist juba varakult, sest nende põhitoiduks on putukad, keda talvel siin piisavalt ei leidu.

Seevastu rasvatihased, puukoristajad ja suur-kirjurähnid suudavad leida toitu ka külmal ajal. Nad söövad näiteks seemneid, puude koorepragudes talvituvaid putukaid ja nende vastseid.

Seega ei ole lindude rände ainus ega tingimata otsene põhjus külm ilm. Paljude liikide jaoks on määrav hoopis see, et talvel muutub sobiva toidu leidmine keeruliseks või võimatuks. Rändekäitumine on aga kujunenud välja pika aja jooksul ning erineb liigiti.

Kuidas linnud teavad, millal on aeg lahkuda?

Lindude ränne ei alga üksnes siis, kui ilmad külmaks lähevad. Paljude liikide puhul on oluline märguanne päevavalguse vähenemine.

Päevade lühenemine mõjutab lindude organismis toimuvaid hormonaalseid protsesse ja aitab käivitada rändeks valmistumise. Paljud linnud hakkavad enne pikka teekonda rohkem sööma ning koguma rasvavarusid, mis annavad lennuks vajalikku energiat.

Rände täpset ajastust mõjutavad ka ilmastik, tuuled ja toidu kättesaadavus. Seetõttu ei lahku kõik sama liigi linnud igal aastal täpselt samal ajal.

Osa linde alustab teekonda juba augustis, teised ootavad septembri või oktoobrini. Mõned veelinnud võivad Eestis püsida seni, kuni veekogud on jäävabad ja toitu jätkub.

Millised linnud jäävad Eestisse talveks?

Eesti tuntumate talilindude hulka kuuluvad rasvatihane, sinitihane, puukoristaja, suur-kirjurähn ja harakas. Samuti võib talvel kohata vareseid, ronki, leevikesi ja pöialpoisse.

Neil liikidel on erinevad viisid külmaga toime tulla. Näiteks tihased ajavad sulestiku kohevile, et sulgede vahele jääv õhk aitaks kehasoojust säilitada. Öösiti otsivad nad tuule eest kaitstud paiku, kus energiakulu vähendada.

Linnud peavad talvel siiski piisavalt toitu leidma, sest väikese keha tõttu kaotavad nad suhteliselt kiiresti soojust. Eriti keeruline on neil lühikestel talvepäevadel, kui toidu otsimiseks jääb vähe aega.

Huvitav on seegi, et talvel Eestis nähtavad linnud ei pruugi olla samad isendid, kes siin suvel pesitsesid. Mõned liigid on osarändsed: osa isendeid jääb paigale, teised liiguvad lõuna poole.

Näiteks võib osa Eestis pesitsevatest rasvatihastest sügisel lõuna poole rännata, samal ajal kui põhjapoolsematest piirkondadest saabuvad siia teised rasvatihased.

Miks lendavad mõned linnud Aafrikasse, teised aga ainult Lõuna-Euroopasse?

Kõik rändlinnud ei pea talve veetmiseks lendama väga kaugele.

Näiteks paljud Eesti kuldnokad talvituvad Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus on pehmem kliima ja rohkem toitu. Pääsukesed, käod ja mitmed teised putuktoidulised linnud rändavad aga Sahara-tagusesse Aafrikasse.

Rändeteekonna pikkus sõltub liigist, selle toitumisviisist ja talvitumiseks sobivate piirkondade paiknemisest. Lindude rändeteed ja talvitumisalad on kujunenud evolutsiooni käigus ning võivad populatsiooniti erineda.

Pikk ränne on linnule energiakulukas ja ohtlik. Teekonnal võivad takistuseks saada tormid, kurnatus, toidupuudus ja inimtegevusest põhjustatud ohud.

Seetõttu on nii paikseks jäämisel kui ka rändamisel oma eelised ja riskid. Eri linnuliigid on kohastunud talve üle elama erineval viisil.

Kas kliimamuutused mõjutavad lindude rännet?

Jah, kliima soojenemine mõjutab paljude linnuliikide rändekäitumist.

Pehmemate talvede korral võivad mõned linnud jääda pesitsusaladele lähemale või talvituda piirkondades, kust nad varem edasi lõuna poole liikusid.

Samuti on mitme liigi puhul täheldatud kevadise saabumise varasemaks nihkumist. Muutused pole siiski kõigil liikidel ühesugused ning neid mõjutavad peale temperatuuri ka sademed, toidu kättesaadavus ja elupaikade seisund.

Muutunud ilmastikuolud võivad mõjutada ka seda, kas lindude kevadine saabumine langeb kokku nende jaoks olulise toidu, näiteks putukate, arvukuse suurenemisega.

Kas talveks Eestisse jäävaid linde peaks toitma?

Talvel võib lindude lisatoitmine olla neile abiks, eriti siis, kui looduslikku toitu on lume ja jää tõttu raske kätte saada.

Lisatoitmisega ei pea aga alustama kohe esimeste jahedate sügisilmade saabudes. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab sellega alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mõnda aega või maad katab püsiv lumi.

Sobivad näiteks päevalilleseemned, rasvapallid ilma plastvõrguta ja spetsiaalsed metslindude söödasegud. Lindudele ei tohiks anda soolaseid, riknenud ega tugevalt maitsestatud toiduaineid.

Oluline on ka söögimaja puhtus. Määrdunud toidumajad võivad soodustada haigustekitajate levikut, mistõttu tuleks neid regulaarselt puhastada ning eemaldada söömata jäänud riknenud toit.

Veelinde, näiteks parte ja luiki, ei tasu harjumuspäraselt toita. Eriti tuleks vältida nende toitmist sügisel, sest see võib soodustada lindude kogunemist kohtadesse, kus talvised olud muutuvad neile ebasoodsaks.

Lindude lisatoitmine ei ole siiski kõigi meie talilindude ellujäämise vältimatu eeldus. Enamik neist on kohastunud leidma toitu ka looduses.

Loe ka: Linnud maiustavad marjadega? Nii kaitsed maasikaid ja sõstraid saagihooajal 

Kuidas kaitsta oma maja lindude eest?